TÕUSTANDARD

Tõu kodumaa:                      Lõuna-Aafrika

Tõustandard on välja töötatud Lõuna-Aafrika Kennelühingu ja Zimbabwe Kennelklubi poolt.

Grupikuuluvus:                   FCI (alates 10.12.1996) nr. 146, 6. rühm, 3. alarühm

Tõu ajalugu:                       

Rhodesian Ridgeback (RR) on tõuna suhteliselt noor, tõu kirjeldus töötati välja F.R.Barnesi poolt alles aastal 1922 ning kinnitati Lõuna-Aafrika Kennelühingu poolt aastal 1926. RR tagapõhi on väga kirju. Kui Lõuna-Aafrikasse tulid hollandi buurid, siis tõid nad endaga kaasa erinevat liiki koeri. Need segunesid omavahel ja peale selle ka hotentottide shensi-koertega, kellel esines seljal harjaseline karvatriip. Sealsete buuride koerad pidid vastama paljudele nõuetele. Esiteks pidid nad olema head ning mitmekülgsed jahikoerad, aga ka head valvurid. Peale selle pidid nad olema ilmastikutingimustele vastupidavad ning odavad pidada. Aastal 1877 toodi tõug Rodeesiasse ning seal omandas te ka „lõvikoera“ maine. Praktikas oli koerte ülesanne lõvi kinni pidada ja ärritada, sel ajal kui jahimees püüdis hobuse seljas leida sobivat laskepositsiooni.

Tõu tänapäevane kasutusala:

Tänapäeval kasutatakse tihti valvekoerana, aga ka harrastus- ja seltsikoerana, kes on hinnatud paljudes piirkondades üle maailma.

Tõukirjeldus:

Rhodesian Ridgeback on keskmise suurusega, lihaseline ja liikuv koer, elegantne, kiire ning vastupidav. Välimuselt on ta imposantne, teda teeb eriliseks seljal olev "ridge" ehk siis triip kus karv kasvab vastupidises suunas. Nimetatud „ridge“ on ka tõu esmane tunnus. „Ridge“ on selgepiiriline, sümmeetriline ning piki seljajoont kitsenev.. See algab koheselt õlgade tagant ning kulgeb järjest kitsenevalt kuni puusadeni. „Ridge“i pea koosneb kahest identsest kroonist, kusjuures mõlema krooni nurgad peavad olema sama pikkusega. „Ridge“ laiuseks on 5 cm.

Iseloom:                 väärikas, intelligentne, võõraste suhtes umbusklik, kuid mitte agressiivne ega arg. Truu ning lastega hästi läbisaav perekoer.

Pea:                        mõõduka pikkusega, lame kolp, silmad teineteisest küllaldasel kaugusel, hästi rõhutatud üleminek otsmikult koonule. Pikk, jõuline koon, must või pruun ninapeegel, mille värv vastab karvkatte värvile. Kuivad mokad.

Silmad:                  ümarad, selged, elava pilguga. Värv peab olema vastavuses karvkatte värviga.

Kõrvad:                 keskmise suurusega, parajalt kõrgel asetsevad, aluse juures üsna laiad, otsad ümardunud. Peavad hoiduma tihedalt pea ligi.

Hambumus:        jõuline käärhambumus.

Kael:                      üsna pikk, tugev ja kuiv.

Keha:                     hea nurga all õlad ja õlavars. Mitte liiga lai, ent sügav, pikk ja mahukas rinnakorv. Jõuline selg, tugev nimmeosa, kergelt kumer.

Jäsemed:               sirged esijalad, jõuline luustik, kokkuhoidvad küünarnukid. Hästi lihaselised tagajalad, põlve- ja kannaliigestel head nurgad, madalad kannad.

Käpad:                   kompaktsed, elastsed mõhnad.

Saba:                      asetseb seljajoone pikendusel, hoidub saablikujuliselt, sabaots kerge kaarena ülespoole suunatud.

Karvkate:              lühike, tihe, sile ja läikiv, lubamatu on villane või siidine karv. Seljal asetseb sümmeetriline „ridge“ ühtlase krooniga.

Värvus:                  heledast kuni punase nisuvärvini. Väikesed valged laigud rinnal ja käpaotstel on lubatud. Lubamatud on suured valged laigud kõhul ning jalgadel. Musta värvi koon ja kõrvad on lubatud.

Turjakõrgus:          isasel koeral 63-69 cm

                               emasel koeral 61-66 cm

Kaal:                      isasel koeral kuni 36,5 kg

                               emasel koeral kuni 32 kg.